03 juuli, 2010

Vernor Vinge – Leek sügaviku kohal (2010)

Tõsine litakas ulmet, tore ja keeruline fantaasialend, ja parajalt keeruline geograafiline ülesehitus, Aeglus ja Teispoolsus ja mis kõik veel, valgusaastate läbimine on nohu ja biljonite hukk väärt tavalist uudispealkirja. Omaette toredus on mittehumanoidsed liigid, need koerataolised grupporganismid on autoril päris vaimukas leiutis (õieti öeldes kollektiivmõistus (lk 138)). Ja no muidugi potitaimelikud kaubitsejad-seiklejad (skroodisõitjad!) on teadagi vinged, lehekesed ikka kahisesid kenasti. Raamatu lõpule lähenedes oli tasapisi üha raskem uskuda, et ees ootaks positiivne lõpplahendus või nii. Aga noh, igasugu vuntsikad pettused leiavad mingilaadse lõpu ja Perverssus peatub. Kui algul arvasin, et selle tellisega saab endale vastu pead taguda, siis võib õnnelikult teatada, et päris hea lugemiselamus on.

ulmekirjanduse baas
lihtsad kirjutised
nerdland

Kommentaare ei ole: