Tagakaanel olevad reklaamsõnad “kare stiil” ja “metsik linnakeskkond” mõjuvad muidugi paeluvalt. Raamatu nimilugu on selline paras Hemingway ja Remarque'i fännide tekst, tundepuhangud kui ladina-ameerika seebikatest. “Jube öö” on päris tore, et kuidas mees mõtleb mõtleb pulmaeelsel ööl, kuidas ta on kohe orki lendamas ja milline argentiinalik möll sünniks, kui ta enne laulatust põgeneks. No et siis, mõned abielud võivad ikka koledalt välja kukkuda (või siis... mitte). Jumala eest, hea soovitus, ärge suhelge võimaliku abikaasa perekonnaga. “Küürakas” on toredalt ekstreemne ja ebakorrektne lugu sellest, miks üks küürakas surnuks kägistati. Poollõbusalt hull arutluskäik. Ja nagu ikka, loost ei puudu ka naise au ja naitumisvärk. “Metsalised” - dekadentlik lugu kriminaalidest või allakäinud inimhingedest, pole just ilmüllatav oma meelelaadilt. “Pühapäeva õhtupoolik” - kena suhtedraama mehe ja abielus naise vahel, kolmekümnendad eluaastad ei mõju inimestele just optimismi sisendavalt (ja no muidugi taas autori abieluängistus, mis esil teisteski juttudes – nagu märgitud).postimees
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar