Theodor Saar – Kihnu ja Ruhnu (1973)

Kaks põnevat pilti või õigemini pildiallkirja ajendasidki lõpuks seda raamatut lugema – ühel pildiallkiri “Vaade Kihnu saarel” (lk 4) – kus on näha suhteliselt raagus lehtpuud ja selle taga vist halli merd, või mu silmad petavad. Ja teisel puhul “Ruhnu tuulik” (lk 36), kus 4 mullikat või vasikat vahivad esiplaanil uudishimulik-töllakil fotograafi poole ja pildi all paremas nurgas võib idenfitseerida ka tuuliku (sellist fotot tahaks omale seinale). Põnev, kas Kihnul on senimani alles hotell “Rock City”, ja kuidas küll nõukogude ajal nii rokkiv nimi pandi? (Ise küsin, ise vastan... ahah, Kihnu Jõnni viimane paat oli hoopis sellenimeline (lk 29).) Ruhnu ajalugu tundub päris hirmuäratav olevat (lk 32-37), tõeline kolgas, paras faulkner-mccarthyliku loome allikaks (selguse huvides, jutt on algusaegadest kuni 1940ndateni), vist.