31 juuli, 2010

Etüüde nüüdiskultuurist 2: Sügisball (2010)

“Valgusfoor kui hoole sümbol kehastab võõrandunud, inimlikkuseta, masinlikku maailmasüsteemi, kus hoole on asendanud kord.” (Annus; lk 45)
“Kõiki modernistlikus vaimus rajatud suuri paneellinnaosi kummitab ülaltpoolt dikteeritava elukorralduse vaim. Standardiseeritud (miinimum)vajadustele vastavad ühetaolised korterid võivad sisendada analoogiat kongidega. Teooriate kohaselt avatud ja progressiivset elukeskkonda tajutakse praktikas tihti ahistavalt nivelleeriva ja etteantud raamidesse suruvana. Tüüpkorterid ei jäta neise paigutatud üksikisikute idiosünkraatsustele kuigi palju mänguruumi.” (Laaniste, Torim; lk 88-89)

“See on utreeritud pilt paneellinnaosades üsna tavalisest olukorrast, kus avalik ruum, mis teoorias on kõigi oma, ei kuulu praktikas kellelegi, seda tajutakse ohtliku territooriumina, kus toimuvasse on parem mitte sekkuda ning võõraste probleemidest vaadatakse automaatselt mööda.” (Laaniste, Torim; lk 93)

Huvitav, et kui kogumiku vanemaid artikleid on kirjutanud pigem meesautorid, siis 21. sajandi käsitlused pärinevad rohkem naisautoritelt. Kogumiku põhjal saaks päris hästi koostada “Best of Sügisball” tsitaadiraamatu, igatahes mõned kohad hakkasid artikleid lugedes pähe kuluma.

kronotoop
päevaleht

Kommentaare ei ole: