Margus Tamm – Unesnõiduja (2011)

Kiiduväärt, et Tammi lood on parajalt lühikesed ja küllaltki löövad (näiteks “Kajakate sõber” on hämmastavalt hea tekst, antoloogiavääriline). Eks sellise hulga lühilugude järjest lugemisega kaob paratamatult uudsusemoment ja löövus ning tekib rutiin, ent samas moodustub tekstidest põhimõtteliselt romaanilaadne narratiiv, algab Loksa lasteaiast ja lõppeb irratsionaalse kadumisega Mehhiko pärapõrgusse, vahepeal siis juhtumid äri- ja kunstimaailmas (või – trepi ehitamine, tõsine aju ilulammutus). No lihtne oleks öelda argiabsurd. Või ühiskonnakriitika. Aga see pole ikka päriselt see, tekstis on midagi muud. Või nagu Sauter kirjutab tagakaanel, laks autoris iseendas. Sest jah, keskmine inimene (või autor) nii ei kirjutaks nagu Tamm. Ja üleüldse tekib kahtlus, et kes või mis see Tamm on, kust urkast korraga välja kargas. Kahtlane.

“Õhtul vaatan youtube'ist klippi, kus esineb erakorralise avaldusega Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. President klõbistab läpakaga ning ütleb, et meie pole süüdi. President lahkub ja kaadrisse jääb Apple'i korporatsiooni logo. Klipi lõpetuseks näidatakse veel Vene tsaari suvilat – seal elabki nüüd meie president. Jah, suvilarajoonides ikka juhtub, et talvel – külmal ajal, kui pererahvas on tagasi linna kolinud – murravad asotsiaalid mõnda suvemajja sisse ja sätivad ennast sinna mõneks ajaks elama. Ega see kena tegu ei ole, aga parem ikka kui surnuks külmuda. Kui seda kaadrit Kadrioru lossist hoolega vaadata, küllap siis leiaks sealt üles selle katkise aknaruudu – selle koha, kustkaudu sisse on mindud.” (lk 156-157) 

“San Cristobali jõudsin päris pimedas. Buss sõitis linna sisse. Majadest möödudes köitsid mu tähelepanu viidad ja sildid kirjaga Zapateria. Kas zapatistide esindused, parteirakukesed?
Järgmisel päeval, kui Zapateriad olid oma uksed avanud, sain aru, et Zapateria tähendab kingsepatöökoda. See oli muidugi huvitav avastus. Niisiis – Emiliano Zapata... zapateria... kingsepp... kingasepp... Viktor Kingissepp, eksole! Mõistsin, et olen jõudnud mingi suure, hämara ja mitte mingisugust praktilist väärtust omava seoseni maailma asjade vahel.” (lk 179)

kultuurieugeenika
industrial snowflake
päevaleht
sirp
sirp
tõnise lugemispäevik