Albert Trapeež – Võta suhu sõna (2011)

KUI HÄÄ
ET NAINE KÕRVAL HINGAB
MUIDU
OLEKS TA SURNU
23.06.2010 (lk 18)

Nojah, sellist tõsimeelset modernismi nüüd just tihti ei kohta. Vahel viskab Lapin päris head kildu, monumentaalsed karjatused pühaduste teemal (et siis järjekordne budistlik poeesia?), vahel jälle jääb kangutamiseks; siiras šokeerimine ja jauramine tõupulli kombel väikekodanliku kultuurikihiga lugejate lahtiärritamiseks. Palju pühendusluuletusi autori tuttavatele ja võitluskaaslastele, mõni on päris lööv (“Alveriga rukkis”, “Mati on elekter”, “Vanapaganale”). 23.06.2010 paistis olevat Lapinile hea luulepäev.

mu suust
tuleb
jälki viinalehka 

kuid kipun nikkuma
sind lehma
23.06.2010 (lk 27)

Haukude definitsioon on vist päris tabav (ja seda luulekogu iseloomustav):

“Eesti versioon jaapani haikust, kus liituvad ajaline ja ajatu. Vihjab ka vanasõnale: “Haugub, aga ei hammusta!”, mis ongi iseloomulik vaimsele kultuurile, kus loominguline radikalism ei lasku olmesse ega ka füüsilisele tasandile.” (lk 5)

ekspress

sirp