Vanasti võis õhtustel ristteedel ikka päris agar ravimine käia – ja kõik see pidi ometi toimuma salaja. Või no üleüldse oli pop naabritelt õnne ärastamine. Suurt ei kahtle, et leidub inimesi, kes hakkavad seda raamatut ravitsemiseks kasutama. Miks, ei tea.
Kui täidega probleeme, tasub tähelepanu pöörata sellisele loitsule:
Selle Isanda nimel, kellega teie olete tullu,
selle Isanda nimel minge.
(Rõngu khk)
(lk 28)
Prussakavastane võitlus:
Prussakas seotakse pika nööri otsa ja terve perekond “tassib” prussaka õuest välja, üteldakse:
Tule järele, tule järele!
Keegi ei tohi seal juures naljatada ega naeratada.
(Tõstamaa khk)
(lk 33)
Hakkidega suhtlemisest:
Karjuvad hakid elumajade lähedal, on surma oodata.
Sellepärast hüütakse hakke nähes:
Kuradi hakid, jääge vait!
(Tallinn)
(lk 47)
Kalameest nähes:
Kalurit nähes peab lausuma:
Kas Peeter kodus?
Siis on kaluril hea kalastamisõnn, sest Peetrus püüdis ka kalu.
(Mustjala khk)
(lk 106)
Kellelegi head soovides võiks öelda nii:
Jalad kergeks, silmad selgeks, näpud virgaks,
tarka meelt pähe, hääd sõnad suhu!
(Otepää khk)
(lk 154)
Vihje juuksearendusest:
Kui juukseid lambaraudadega, millega just lammast on niidetud, lõigata, siis õue jooksta ning hüüda:
Nii pikaks kui mets!
Kasvavad juuksed pikaks.
(Väike-Maarja khk)
(lk 192)
Marutaudi vastu:
Kurat avita minno!
Pästä minno hädast, ma anna sulle kõik oma ihu ja hinge.
(Urvaste khk)
(lk 243)
Mida teha, kui lapsel kõhuvalu?
Kui lapsel on kõht haige, siis on hea teda järgmiste sõnadega pobisedes laval vihelda:
Tere, saunakene, tere, vihake,
tere, leheke, kallis kaevuveeke!
(Palamuse khk)
(lk 262)
Peavalu on võidetav (kord aastas):
Esimest korda pikse müristamist kuuldes peab kolm korda kukerpalli heitma, siis ei hakka selg valutama. Ka peab kiviga otsaette lööma, öeldes:
Minu pää kõvaks kui kivi, siis ei hakka pää valutama.
(Vastseliina khk)
(lk 273)
postimees
päevaleht
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar