Kui plaatide ja
raamatute väljaanded keskendusid konkreetselt... plaatidele ja
raamatutele, siis see spordilugude kogumik räägib nii sportlastest,
saavutustest, institutsioonidest kui rajatistest – ehk siis
tõepoolest spordiga seostuvad lood. Umbes 40% valikust on II
maailmasõja eelsest ajast, mis on vähemalt mulle enamvähem tume
maa. Paistab, et Karuksile pani vere vemmeldama taasiseseisvumisega
seotu ja eelkõige EOK taastamine. Huvitav, et Jüri Tammest ja
mõnest teisest kergejõustiklasest (või üleüldse judokatest ja
vehklejatest?) pole suurt midagi (või siis nö muulastest). Karuks
on üsna ajakajaline ja jätab mõnedki retoorilised hüüatused
2011. aasta seisuga õhku rippuma – mis vast kümne aasta pärast
mõnele võimalikule lugejale ehk natuke krüptilised. Karuks kasutab
intervjuusid ja tsiteerimisi päris tihedalt, mis sellevõrra
vähendab teksti esseelikumat poolt ja sellest on kahju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar