05 november, 2012

John Mole – Elu nagu kreeka E (2009)


Üpris poolmuhe lugu sellest, kuidas üks inglise pere otsustas seitsmekümnendatel Kreekasse elama jääda ja rajada kuhugi Ateenast eemale päris oma kodu. Selleks lasi pereisa end ogaraks tõmmata ning ühe lagunenud sara endale pähe määrida – aga määravaks sai vaade, mis seal küla kohal mäel asuvast majast avanes. Pere just ülemäära ei rõõmusta, ent vaade meeldib neilegi. No ja siis mees ehitab kohalike abiga maja uuesti üles, koos kõigi heade ja veadega. Kõigist puudustest ja tervisehädadest ja vääritimõistmistest hoolimata on elu lill (eks stabiilselt pidev alkoholitarbimine anna oma), sest kohalike kogukond on ikka midagi muud kui britilikult morn ja vaoshoitud. Kui vanemad assimileerusid sealsesse eluollu üsna lihtsalt, siis lõpuks ei saanudki aru, kuidas nende neli järeltulijat seal hakkama said – eks kitsaskohaks seegi, et küla oli üpris lapsetühi, noored pigem sealt jalga lasknud.

Nojah, igal juhul, kadestamisväärselt retrolik ja vitaalne lugu, väike ülevaade ja interpretatsioon sellise külaühiskonna tollasest toimimisest.

“Kõik on raske, kuid miski pole võimatu. Ma ootasin, kuni Zenon sõnamulina lõpetas ja oma hinna nimetas. Poliitilised tõekspidamised polnud tema äriinstinkte nüristanud. Tema hind oli karjuvalt kõrge. Kõigele vaatamata olin ma uhke oma paranevate tingimisoskuste üle. See oli rohkem meelelaadi kui tehnika küsimus, tuli üle saada inglaslikust häbelikkusest raha suhtes ja hirmust vastaspoolt solvata. Ma tegin tema nimetatud summa pooleks. Ta jäi oma hinna juurde. Ma jagasin selle ja oma esimese pakkumise vahe. Ta jäi oma hinna juurde. Ma jagasin vahe uuesti ära. Ta jäi oma hinna juurde. Ma olin nõus ja me lõime käed. Ma tundsin, et olen rumal ja välismaalane ja vihane, sest tal polnud jätkunud tavalist viisakust kasvõi paar protsenti alla jätta.” (lk 128)

“Arfa võimaldas mul etendada Kreeka isast ning end teenindada lasta. See polnud mitte minu, vaid tema auks. Kreekas on kodu naiste kontrolli all, ning kui mehel lubatakse sekkuda majapidamisse, tähendab see, et ta pole niipalju tuhvli all, kui peaks olema.” (lk 238)

Kommentaare ei ole: