29 november, 2012

Gabriel Garcia Marquez – Lihtsameelse Erendira ja tema südametu vanaema kurb ja uskumatu lugu (Kadunud aja meri, 1980)

Jah! Ei takista kirik, ei takista armastus, kui vanamoor tahab kupeldada oma nõrgamõistuslikku lapselast! Juhtub see, et orjastaatuses lapselaps põletab kogemata, juhuslikult, tahtmatult maha vanaema raske prostituuditööga omandatud maja ning seepeale nõuab vanaema (alaealiselt) pojatütrelt kaotatud vara eest tasumist, ja seda siis keha müües. Ja nii lähebki, neiu ilu osutub maapiirkondade meeste seas populaarseks lõbuatraktsiooniks, vanaema on korralik müügimees, kes oskab sidrunit järjepidevalt tühjaks pigistada. Loo võimsaim koht on see, kui teadvusetu ja aheldatud Erendira kutsub mõttes oma vaevatud kallimat ning see virgub unedest ja tuleb, põletades kõik sillad enda järel. Aga jah, mis kasu sellestki oli? Vanamoor sai ikka mida tahtis, ja nii surmani. Ning seejärel Erendira kaob. Autori käsitlus matriarhidest on päris eepiline tõlkevaliku muudeski lugudes.

Kommentaare ei ole: