Seekord saab ülevaate ameeriklaste
elust kahekümnendatest seitsmekümnendateni, ikka võim ja unistused
ja reaalsus. On väike inimene ja sisserändajate järeltulija
Starbuck, kelle kokutav ja inimpelglik metseen sokutas ta
kolmekümnendate majanduskriisi ajal Harvardisse õppima ja kes seal
(mõneks ajaks) kommunistiks pöördus. Seejärel oli
majandustegelasena maailmasõjas ning leidis elu armastuse
vangilaagrist pääsenud juuditariga, peale kodumaale naasmist osales
kogemata kombel kommudejahis, millele järgnes töötus (sest
reetmine pole ilus). Kuni president Nixonile meenus see hall kuju,
kui oli vaja leida fiktiivset rakendust ühele ruumile, kust
toimetada asju, mis päädis Watergate'ga. Starbuck töötas
valitsuse alluvuses kaks aastat, kuni eelmainit skandaali
minimutrikesena pidi minema kaheks aastaks valgekraeliste vanglasse.
Peale vanglat aga... kohtus inimesega minevikust, kes oli korraga üks
vägagi tähtis ja salapärane tegelinski. Jne jne. Nagu ikka,
kõiksugu värvikad, värdjalikud või inimlikud kõrvaltegelased,
väikesed inimesed omas ja võõras mahlas, hall mass, kiiksuga
argipäev.
No mitte midagi ei oska romaanist
arvata. Samas kirjutab Martinson päris tabavalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar