Tekst on õieti osa Cixini
ilmakuulsa (no kuulge, koguni Barack Obama kiitis seda) triloogia avaraamatust
(mille pealkiri on siis … ?), aga on tõepoolest ka niimoodi eraldivõetuna
ootamatult mõnuga loetav.
Tekst algab kui Hiina ajalooline
jura matemaatikast, aga pöörab siis õige fantasyks kätte, kui matemaatik leiab,
et jumalad on kirjutanud surematuse seletuse Archimedese konstanti (seda küll
vaevalt Hiinas niimoodi tunti) numbrijadasse – tuleb vaid välja arvutada
küllalt pikk jada. Kahe aastaga on ta suuteline arvutama sada numbrit peale
koma; aga kui ta seda konstandi-mõtet surematust ihkavale keisrile jagab, siis
see nõuab viie aastaga kümme tuhat numbrikohta kätte saada. Või muidu, eksole.
Matemaatik leiab lahenduse – on
vaja kolme miljonit sõdurit, kes musta ja valge signaallipuga lehvitades annaks
talle arvutusvõimsuse (ehk siis stiilis 1001110011010001110000 jne). Keiser
nõustub sellise plaaniga, ja tõepoolest, matemaatikul õnnestub sõdurid lippe
õieti lehvitama. Kuid et keisri armeest on suurem osa kaasatud Archimedese
konstandi arvutamisse, siis see teeb riigi mõneti haavatavaks.
Ehk siis võluvalt jabur lugu
inimkompuutri loomisest ja kasutamisest, seda küll vägagi hiinalikus soustis
(no mis saatus seda matemaatikut ootas, eksole). Tõsi küll, tegelikult on
matemaatikul hoopis omad ülesanded, mida selle inimraaliga peale hakata … mis
ka õnnestub. Grandioosne pettus, mille mõtte- ja inimskaala on enam kui
muljetavaldav.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar