10 aprill, 2019

Joan Aiken – Hair (The Year's Best Dark Fantasy and Horror, 2012)


Üks veider armastuslugu … täis kirjeldavaid õudusi. Noormees satub lõunamaareisil kokku neiuga, kes on kui tulesäde – 21. aastaseks saades sai ta viimaks kodunt tulema ning nüüd on kihk kõike avastada ja kogeda. Noored abielluvad kiirest ning sellele järgneb mesinädalate nime all kuudepikkune reis mööda maailma kuniks neiu sureb, ehk ülekoormusest. Eks takkajärgi meenub mehelegi kõiksugu morbiidsed jutuajamised, aga noh, oli siis aega sellele tähelepanu pöörata. Värskel lesel on nüüd kohustus neiu juuksekiharad (mis olid lõigatud enne lahkumist, jällegi neiu teadis, et seda on vaja teha) ta sünnikodusse ämma kätte viia (mis oleks ühtlasi esmakohtumine abikaasa sugulastega).

Ema on … veider. Kodu on … veider. Viimaks noormees põgeneb ämma juurest, et üksi hotellitoas avastada …

Niisugune rahulik painajalik õudus, millele võib või ei pruugi olla üleloomulikke seletusi. Igal juhul, see ämm … ohjah. Või siis?

Kommentaare ei ole: