28 märts, 2018

Triinu Meres "Lihtsad valikud" (Varrak, 2017)


No mul on väga hea meel, et ikka meeles püsis raamatukogus järjepidevalt sinna M-tähe riiulisse kiigata. Aega võttis, aga lõpuks oli neid suisa 2 tükki seal, Merca „Jututulpadega“ kõrvu.

Otsast lõpuni autentne eestikeelne kosmosekrimka. Või midagi sellist, määratlegu neid žanre kuidas tahes. Reibas-irooniline seiklustempo algusest lõpuni välja, hoogu pidamata. Ei mitte ülemäära diip, aga ka mitte liialt klišee, vaid just parajalt, et ludinal läbi lugeda igavust tundmata. Ja kusjuures, sellistes punktides tundub mulle, et naabrus Jututulpadega on mõnes mõttes ka sisuline, või „võnkeline“ (no ma „vaib“ ei tahtnud kirjutada). Selline lustakas, vaimukas, fantaasiarikas ja hoogne tonaalsus võiks olla mingiseks ühendavaks jooneks. Lihtsad Valikud ei ole küll põrmugi etnoviidetele üles ehitatud, aga sellegipoolest kumab läbi ka siit mingit kohalikku omasust – hoolimata võõrplaneedist ja vist siis ka tuleviklikkusest. Näiteks tabasin ühel hetkel, et Nadine ei hääldu mitte Nadiin vaid kui käänamiseks läheb siis ongi „Nadinele“. Ja nt Lauri Tropcheri puhul mõtlesin, et kas nagu Lauri Tropp, vä? Rääkimata sellest, et mõni kohanimi oleks nagu kenasti eestlasele suupäraseks keeratud väljamaa nimetus. Ja siis veel mõningane loominguline kõnekeelsus. Sest, blogimaailm? Ma arvan, et see on hästi.

Aga võib vist ootuspärasekski lugeda, et kui muuhulgas ka poeetilist eneseväljendust harrastavad inimesed võtavad ette raamatuid kirjutada, siis on seda keeleliselt äkki mõnus lugeda või midagi. Et ühesõnaga, ei ole ei lugedes tunnet nagu oleks tõlkekirjandust kopeeritud vaid pigem ikka sedapidi, et kui keegi peaks tahtma tõlkida, siis tuleb tõlkijal ka üksjagu vaeva näha.
Seni, kuni raamatut ootasin, sain ikka endamisi mõelda, et mismõttes lihtsad valikud ... et ongi siis palju lihtsaid valikuid, või kuidas? Aga nüüd ma saan aru, jah, et ongi lihtsad valikud ... või siis „lihtsad“ valikud. Poleks nagu lihtsat midagi, aga mida TEIE siis teistmoodi teeksite, ah?

Maailma kohta võiks muidugi üksjagu küsima hakata. Mõtlesin näiteks, et kui on ikka nii vähese perekondliku kokkupuute võimalustega ühiskond, siis kas peresidemed ikka kultuuriliselt oluliselt teistsuguseks või vähemoluliseks ei kujune. No ikka eelkooliealist aastas 2 nädalat näha? Samas meeldisid mulle väga need helistaks-emale-hetked. Jaa, võibolla ei olegi nii oluline, et kõike väljamõeldud maailmas võõrikuks mängida – midagi peab ju lugejale ära tundmiseks ka jääma.

Ühesõnaga, mulle väga meeldib, kui on selliseid asju lugeda.
Ja mulle millegipärast kuidagi tundus nagu hõngaks see raamat millegipärast kuidagi erilise tugevusega ka autorit ennast. Ei teagi, miks.

8 kommentaari:

väga väga naine ütles ...

Jaa =)
Lauri perenimest räägin.
S.t. see oli algul isegi sees, et Tropp, tropp, tropp ..!

Ja selle pealkirjateema oled ka täpselt ära tabanud. Mulle läks mõnevõrra hinge ühe arvustaja "lihtsat pole seal midagi", sest täpselt: a mismoodi teisitmoodi, mis sina siis teeksid?!

Kummatigi ütles ...

Ahaa, et siis ikkagi ...!
Tore, kui õnnestub lugedes millestki "õigesti" aru ka saada, sest ega lugemine pole ka teps mitte kerge töö. Nii mõnigi kord olen midagi uuesti üle lugedes endalt hämmeldusega küsinud, et kas ma seda teksti eelmine kord ikka lugesin ka või kujutasin niisama ette ... ;)

Huvitav, huvitav ... kas sellest maailmast tuleb veel lugusid?
Ja kas kosmiliste olendite headuse ja kurjuse osas on koos eellooga nüüd põhi käes või võib veel üllatusi oodata...
(mõtisklen siin endamisi, nimelt)

väga väga naine ütles ...

No mõned lood on veel ja vbla tuleb neid ka juurde.
Ei anna lubadust nii ega teistpidi.
Aga headuse ja kurjusega pole ma kuskil. Mul ei ole isegi endal selge, et mis siis ikkagi ON tähtsam, headus või vabadus? Kas saab üht olla teiseta? Teist ilma esimeseta saab, aga kas see on HEA asi, et on?
Rääkimata sellest, et oleksin need asjad kuskil teises maailmas paika pannud =P ...

Kummatigi ütles ...

Ahh ... ja mina lootsin, et kui kellelegi, siis ehk kirjanikele saadetakse ikka jooksvalt infi kosmilise tõe hetkeseisu kohta. Aga nüüd .. selgub, et kobamiseks ikka seesama vana pimedus, mis sest, et sajal erineval põheval viisil ;)
(Pidin ma ka need jehhoovatunnistajad nüüd jälle ukselt tagasi saatma ... aga teisest küljest, mis selle tõega ikka väga peale hakata. Ootan parem ikka järgmise raamatu ära, tõde on nagunii surmigav ja masendav)

kolm ütles ...

Järgmine raamat on suisa trükikojas (vihjeks üks teine Täheajas ilmunud lugu); mida tagakaanel koguni reklaamib ... siinsest blogist võetud lause (kus see lause siin blogis täpsemalt asub, pole veel leidnud :) ).

Kummatigi ütles ...

yay :)

väga väga naine ütles ...

See on vist siit: https://loterii.blogspot.com.ee/2013/11/triinu-meres-oma-saatuse-sepp-mullast.html

kolm ütles ...

Aitäh mälu värskendamast! Sõnad on tõesed.