Taavi Eelmaa – Naeratus (Vikerkaar 3, 2019)

Eelmaa jätkab Nerve ja Lehari laadis … veidi õõvastavalt mõjuva proosa kirjutamisega. Seekord siis kuskilt bataille’kest sügavikest pärit tekst naise, ee, zoofiilsest suhtest Godzillaga. Ma ei ole kindel, aga minu meelest võib tegemist olla esimese sellise tekstiga, milles eesti autor käsitleb godzillat.

Tõsi küll, tegu pole just tüüpilise ulme- või põnevusloomega, nagu öeldud, teksti mootoriks on ikka lihalikkus ja tungid.

Kui õieti / õigesti mõistan.

Esimesel lugemisel arvasin, et loo jutustajaks on miski androgüüne mees, teistkordsel lugemisel paistis pigem ikka naisega tegu olevat – või noh, eks võib olla ka selliseid mehi, kes teksti peategelase moodi erutub.

Huvitav irritatsioon. Olen pikka aega (vahetevahel, millalgi) mõelnud, kas võiks tellida ühe godzilla-teemalise angloameerika ulmeantoloogia, selle loo põhjal … miks mitte. Igal juhul, tekst nüüd loetav Vikerkaare lehelt, leia oma tõlgendus.