Loo pealkirja (ja peategelase nime) järgi võiks oletada, et tegu on jutuga Randvere-Aaviku kuulsa raamatu ainetel; tõepoolest, ka Kolki loo kangelanna soovib olla iseseisev, omal käel hakkama saav naine. Ja seda unistust saab õieti täide viia siis, kui ta saab juhuslikult lotovõidu (ehk siis, head aega Randvere).
Aga nüüd tekib küsimus, et kuidas edasi elada nii, et oled teiste jaoks ikka tavaline, et nad ei tahaks sinuga koos olla raha pärast. Ruth otsustab varjata oma äkitselt tabanud rikkust - ta küll ostab endale väikese maja, mille sisustab võimalikult funktsionaalselt. Niivõrd funktsionaalselt, et sinna elama asudes hakkas see korrapära ajudele käima ja vajas vastukaaluks midagi pöörast, ogarat. Ruth leiutas … kohvitorni.
Ma ei saa pihta, mida õieti Kolk selle tekstiga öelda tahab. Esmapilgul siis ühe naise (muinasjutulik) eneseleidmine, aga see on kuidagi jaburalt lihtsameelne lugu. Või tõesti annab see kohvitorni omal moel hinnangu meie aja vaimsele situatsioonile? Ma ei tea, minu jaoks siit ei moodustu suuremat kujundit. Autor nagu vajutab algusest peale gaasi, aga lõpuks visiseb vunk tühjaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar