Kolm teksti, mis toovad esile hämara, pinge, põrandaaluse tavareaalsusest - või kuidas neid tekste nüüd kokku võttagi. Teise või kolmanda teksti puhul ei imestaks, kui embkumb neist ilmub järgmise aasta “Eesti novelli” kogumikus. Neist kolmas tekst lapsest ja täiskasvanust on kuidagi eriliselt painajalik, eemaletõukav ja … meisterlik.
Et siis tekstid, millest ei saa just lugemismõnu, küll aga … ebamugavust. Kas see on just irreaalne või kvaasireaalne maailm, ei oskagi öelda. Igal juhul, hetkiti tekib tunne nagu loeks mõnd Charles de Linti teksti (kelle paatos on küll hoopis teistsugune), kus korraga ilmuvad meie maailma olendid teisest reaalsusest, teevad midagi ja virvendavad, haihtuvad tagasi (jajah, ka Eelmaal on see indiaaniteema). Või noh, eks alati ole kiusatus öelda “davidlynchlik”.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar