Kui algul mõtlesin, et seda teksti oleks päris keeruline tõlkida, siis üllatusega selgus, et autor polegi sünnipärane ameeriklane, vaid hoopis Moskvast sisserännanu. Sest noh, mõneti seal mängitakse sõnadega, ja alles lühiteksti teises pooles saab asja selgeks.
Lugu siis väikelinnas elavast kahest noorest, kel on kokkupõrge kohaliku kuningaga, kellele ei meeldi sellised noored ja kelle õpetus läheb täiesti ülekäte ning lõppeb nende kahe noore … moondumisega. See moondumine on teada täiesti esimestest lausetest, aga tee selleni on kuidagi … harjumatu: autor on võtnud eesmärgiks destruktureerida muinasjutu kulgemise loogikat, mille tulemuseks siis üks pidev ümbermängimine või siis vastuseis ootustele. Et loos on kuningas, siis on siin ka prints, keda kuningas tahab kasvatada järglaseks. Aga prints, tema …. niiväga ei taha olla prints. Kuid kuningas, tema teeb asju vaid nii nagu temale sobib või õigeks peab.
Ühesõnaga, kokku jookseb kahe armastaja ja ühe printsi lugu, millest nö elavana tuleb välja prints (mis on niisiis loo algusest teada). Sest noh, ta on lihtsalt passiivne. Erinevalt kuningast, kes igasugust jama ei talu. Järele mõeldes, päris huvitavalt teostatud tekst.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar