Jutu pealkiri ongi täpselt see, millest tekst ongi - ehk jutuajamine kliendi ja teenusepakkuja vahel, sellest, mida klient võiks kogeda enda soovitud simulatsioonis. Klient soovib kohtuda surnud emaga. Kuid see on võimatu nagu operaator ütleb: see võib tekitada liigset segadust, tekitada sõltuvust ja seejärel kliendi reaalsustaju segi minna. Küll võib ta kogeda pea kõike muud - hullamist kuulsustega või ajaloolist lahingut või mis iganes. Aga samuti on keelatud vahekord reaalsete loomade ja lastega. Kui see loom pole muidugi väljamõeldud, nagu näiteks ükssarvik või nii. Ent surnud lähedastega ei saa kohtuda.
Nagu näha, tõusevad siin esile mitmed eetilised küsimused, mis on muidugi oodatav reaktsioon kõigi nende valikute ja keeldude peale (sest ega ma siin kõike ei maininud). Jutu küll lõpetab omamoodi puänt, kui nüüd autorist õieti aru sain, mis teeks siis teksti enamaks kui keskpäraseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar