Hinnatud tõlkija hoogne novell vabakutselise tõlkija elust, kes ühtaegu peab maadlema rahapuuduse kui vaimse tervise probleemidega. Ja lisaks on viimane päev kirjutada esseed eesti kultuurist saja aasta pärast - selle esseekonkursi võitmisega teeniks tervelt 4000 eurot, rohkem kui eales korraga pangakontol olnud.
Noh, tulemuseks on justkui mõni “Hirm ja jälestus Las Vegases” episood Tallinna üürikorteri piires, kus näljas tõlkija toidab end vale tableti ja alkoholiga ning sellest johtuvalt leiavad vaimsed probleemid end hoopis uuelt tasandilt.
Minu jaoks Esko esimene ilukirjanduslik tekst ja see on vägagi löövalt tehtud. Eks seal ole palju viiteid eesti nüüdiskirjandusele (ka hingekaimule Margit Lõhmusele), mis vast läheb vähe metafiktsiooniks kätte (ja eks see lehtede söömine meenutab hoopis Piret Raudi üht juttu “Natuke napakatest lugudest”). Kuid milline vaba kirjutamisjõud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar