Lugu Sherlock Holmesi ainetel ja seda siis Irene Adleri vaatepunktist. Adler elab nüri abielu oma inglise härrasmehega, kui ühel hommikul kuuleb Holmesi hukkumisest Šveitsis. Adler on endamisi kindel, et muidugi pole Holmes tegelikult surnuks kukkunud, ning ta otsustab sõita puhkama Pariisi - mees jäägu maha, kuna tööga kiire jne. Pariisis asub ta külastama erinevaid muusika-asutusi ja tõepoolest, ühest orkestrist leiabki tuttava näokujuga mehe, kes pingsalt vahib noote.
Nad kohtuvad ning arutavad oma raskest elust ja veedavad ühise öö.
Et siis lisandusi Holmesi võimalikku mütoloogiasse, seekord siis kire vaatepunktist. Novik püüab ka Holmesi ja Watsoni suhtele veidi teistsuguseid nüansse lisada; noh, kas see nüüd otseselt kannab. Ja loo finaal, eksole. Kuidagi liiga palju või noh, Holmes saab liigselt lihalikuks, seni on ta raudselt aseksuaalne tundunud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar