Lühike ja armas lugu sellest, kuidas Ingmaril oli vanemate lahutuse järel kõik panges ja elu raske, ent mere äärde kolimisel olid omad plussid.
Plussid üha kasvasid, meri sai üha armsamaks ning lõpuks sai kõik korda.
Natuke on see muinasjutt, sest ega vist palju sääraseid poisse pole, kes tänapäeval raamatut sülearvutist (mis see siis ikkagi oli, läpakas või tahvel?) paremaks kingituseks peavad ja päriselt päriselt PÄRISELT ka merest sedavõrd vaimustusse satuvad, et meri kõiki muresid vähendada suudab.
Samas - mõni võib ju olla?
On hea uskuda, et sedasi saab.
Pildid olid head. Ma tavaliselt ei vaata pilte, aga need meeldisid oma mustvalges karguses, kus samas lapsed rõõmsalt lasteraamatulikud olid, väga.
Ja tasakaaluhoidja-poiss tuli meeldivalt tuttav ette. On isegi bussis sõites palju ja palju sõidetud, käed lahti, et paremini tasakaalu hoidma õppida =)
Loe mind
Lugemissoovituse blog
Head lasteraamatud
Karl-Martin Sinijärv
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar