Eks pealkirjast võib aimata, millest siin võiks juttu olla - neljakümnendatesse jõudnud Emma peab leppima sellega, et ta ei saa emaks. Hoolimata viimase aastakümne püüdlustest ja kõik need kujutlused, mida ühe või kahe lapsega teha. Need ei täitu. Temast saab üksik naine.
Ja siis kohtab ta juuksurist väljudes naist (olendit? ettekujutlust?), mis muudab selle teksti kuidagi segaseks.
Tekstis tuuakse veel mitmeid näiteid, kuidas sellises vanuses naised ikka püüavad, nad ei anna alla kõigist vastulöökidest hoolimata. Aga Emma tunneb, et tema enam ei jõua, tema aeg sai otsa. Muidugi, see teksti teine pool kisub kuidagi kummaliseks ja ma õieti ei oska seda enese jaoks tõlgendada.
Igal juhul, nagu varasemate tekstide puhul näha, autor ei karda teemasid valida; loodetavasti pole see tekst mingist üsamaa vaimust kantud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar