22 august, 2018

Michael Swanwick - Starlight Express (The Year's Best Science Fiction & Fantasy, 2018)


Kibe romantikalugu mehest, kes armub tähtedevahelisse turisti, ent see naine osutub … noh, eks see ole üks selle jutu saladusi. Aga jah, on siis Maa-nimeline planeet kuskil kaugel tulevikus, mis elab läbi mandumist. Seal on Roma nimeline linn, kunagise impeeriumi pealinn, kus muuhulgas asub kunagi ehitatud tähtedevaheliseks reisimiseks mõeldud portaal – aga mida enam ei osata kasutada ega ka välja lülitada. Igal juhul, Roma kohalikud ja külastajad kasutavad seda lahkumiseks („future suicide“) – astud selle portaali energiavoogu ja enam pole sinust jälgegi.

Kuid ühel päeval astub sellest portaalist välja valgesse riietatud naine, kes vaatab arusaamatuses seda uut asukohta. Keel, mida ta räägib, no sellest ei saada aru enne kui ta viiakse iidvana hiiglasliku tehisolendi juurde, kes/mis tõlgib selle naise juttu. Nimelt tuli see naine kuulsat Romat külastama … millegipärast sattus sellesse allakäivasse kolkasse. Loo peategelaselt kohalikku keelt õppides räägib naine oma eelmistest reisidest, ja no … igati tundmatutes kohtades käis. Ja kui selle kaunitari lugu hakkas ametivõim lahti harutama, selgus mõndagi kurvapoolset. Kuid mees, tema on ikkagi armunud. Kuniks sedagi.

Esimesel lugemisel jättis tekst vähe suvalise mulje, sellise, noh, vanameistri mitte just löövaima loona, teisel lugemisel avanes tekst paremini, omal moel magusvalus armastuse ja allakäigu kirjeldus. Kõik, mis kunagi oli, valus meeldetuletus olnust. Niisugune kaunisulme. Swanwick on loo teket kirjeldanud ajakirja veebilehel.

Kommentaare ei ole: