Raamat siis neile eesti lugejatele, kes soovivad minna Norrasse ehitama ja muud säärast tegema. Ellujäämisõpetus või juhised kohanemiseks, nende hullude norrakatega, ega see kerge ole. Autor on sutike sarnane Kunderaga, mõlemad kirjutavad eelkõige oma eakaaslastest – tšehhil kolmekümnesed ja norrakal neljakümnesed. Lood vananevatest või vigastest inimestest, midagi on katki, miski on läinud. Ja veel minevik kui salalik fjord. Kui muidu on tekstid teadatuntud heal tasemel (no selles suhtes, et parem kui keskmine kirjandustekst, aga ei midagi jalustrabavat), siis nimilugu kerkib ikka monumentaalselt esile oma rohkem või vähem keerdus tegelaste ja asjatamistega Jarl on selline hull, kelle tahaks kohe ukse peal maha lasta, no siuke ullike, noh. Või siis kohata oma hirme ja mälestusi. Igal juhul, seda lugu tasub lugeda, argiõudus missugune (no lõpp sutt lurr siiski).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar