Ei soovitaks seda lugeda inimesel, kes end igati põhjalikult üksildasena tunneb ja ei pea seda olukorda just meeldivaks. Aga samas – miks mitte, väike õhuke raamat, loed krips-kraps ja homseks ununenud. Lugu siis sellest, kuidas inimpelgurist kutist (kes on samas päris lits mees) saab teisejärguline mangakunstnik, kes on ühtlasi täiskohaga alkohoolik ja hiljem morfiinisõltlane. Noh, teada värk, eksole. Naised tulevad ja lähevad (õigemini kutt ise jätab neid maha, naised pole milleski süüdi), aga tuksis elu jääb ja virin on lõpmatu. Heidikute elu on morn nii Jaapanis kui siin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar