28 märts, 2011

Liivi Puhk – Kui sa mind vajad (2004)

Napp naiselik lühiproosa. Sisekaemused ja suhteproblemid. Kurb ja hillitsetud. Meteoroloogiliselt on lugudes nadi ilm, ikka jahedus ja vihm.

“Äratundmine
Kui olin puudutanud ta kätt, teadsin, et tegu on hea inimesega. Ta käte soojus jäi minusse kauaks. Praegu kõnnin siin ja see inimene on juba kaugel, aga ta käte puudutus peatub minu peopesal ja paitab mu hinge.
Nagu pisike õnnehetk, vilgub see minus. Ja igaüks kes võtab mu käe, saab puudutuse sinult. Ja sa elad nii kaua mu peopesal, kuni elad mu südames.” (lk 26)

Kommentaare ei ole: