Humoorikavõitu lugu ühest india
fakiirist, kes saabus lennukiga Pariisi Ikeast naelvoodit ostma ja
järgneva üheksa päeva jooksul satub ta segaduste käigus hoopis
illegaalse immigrandi pähe kaootilisele reisimarsruudile
London-Pariis-Barcelona-Rooma-Tripoli (seda nii kapis, kohvris või
ka õhupalligondliga). Selle imepärase seikluse käigus mõistab
indialane, et parem oleks ikka hea inimesena elada ning teisi inimesi
mitte ninapidi vedada (sest võib juhtuda, et need võivad kätte
maksta). Tasuks selle mõistmise eest rahakohver, nuga kõhus ja
prantslannast armastatu.
Lugu pole vaid seiklustest, kuhu
indialane vastutahtmist satub, siin avaneb ka heaoluühiskonna mõneti
tumedam pool ehk siis illegaalsed immigrandid, kes Euroopast paremat
elamist otsivad. Aga noh, kes neid siin niiväga ootavad (välja
arvatud madalapalgaliste tööde pakkujad), nii ka siis indialane
näeb selle reisitööstuse toimimist nii Euroopas kui Liibüas. Ega
autor pakugi omapoolset lahendust sellele pagulasteemale, lihtsalt
registreerib ja inimlikustab seda poolt, miks inimesed siia kipuvad,
millised probleemid selleks teekonnaks sunnivad ja mida kogetakse. Ka
immigrant on inimene.
Ei oskagi täpselt öelda, miks see
humoorikas raamat erilist meeleliigutust ei tekitanud (nagu varem
sama tõlkija poolt vahendatud Beigbederi teoste puhul. Kuigi
peategelane pole tühipaljas kelm (ikkagi üsna halb lapsepõlv) ja
niiöelda areneb teose jooksul, jäävad ta juhtumised ja üsnagi
eluohtlikud piiriületused kuidagi, ma ei tea, kaasaelamist
mitteäratavaks. Arvatavalt läks vint kuidagi üle siis, kui Roomas
satub teda päästma Marceau, et nagu liialt muinasjutuline või nii.
Jajah, tuntud inimestel on mõjujõudu jne, aga see kirjastusleping
läks vähe jaburaks.
Et siis jant heaoluühiskonnast, kuhu
satub teisest kultuurist inimene, kellega juhtunu siis osutab
ühiskonna mõnele probleemile või naeruväärsele aspektile.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar