Peale vabariigi aastapäeva oli ka Lovecrafti sünnipäev. Juhuslikult sattusin samal perioodil lugema tema loodud müütose koletistele keskenduvat „Lovecraft’s Monsters” kogumikku. Raamat koosneb erinevate autorite juttudest, millest igaüks konkreetsele elukale keskendunud. Nagu kogumikes ikka, leidub nõrgemaid kui tugevamaid lugusid. HPL'i vaibi tabab kõige truumalt Ligotti jutt, kuid on ka muidu mõnusaid kuid stilistiliselt erinevaid lugusid. Paljud toimuvad miskipärast Innsmouthi baarides. Osad on detektiivilood. Osad kirjeldavad planeeti peale nende koletuslike jumalate saabumist. Mõned on justkui seebikad. On B-kategooria õudusfilmiskripte, on paar luuletust.
HPL on esimene high ja kõik teised tema ahvijad ja jüngrid tekitavad mulje, nagu suitsetaks kanepi asemel nõgest. Paneb ikka seda esimest laksu igatsema. Kujundus on ilus. Ootan muidu tihti seda HPL'i kaasaegset mantlipärijat, kes suudaks selle õuduse tänapäeva maailmasse ümber seada. Tihti tehakse müütosest kas liiga igav scifi või juustune õudukas. Aga atmosfääri noa või kombitsaga edasi anda ei saa. Päris kobe lugemine muidu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar