Jäi pooleli, nagu kunagi ta "Sinine pekk". Masendav raamat, see nüridus ja lollus. Ma ei tea, kas Venemaa saab veel enam pekkis olla, kui seal kirjeldatakse. Saan aru, et tegu on sellise düstoopilise satiiriga, aga lugu loo järel sellest läbi närida on masendav. Jõudsin poole peale ja siis lugesin midagi muud. Halvasti pole küll kirjutatud, pigem rusub see atmosfäär ja venelaste halvemate poolte esiletoomine. Lihtsalt masendav, et selline maailm olemas on. Tagurdlik, usklik ja loll. Praeguse Venemaa selle ekstreemseimaks versiooniks puhumine. See, et seal Suurt Vene Müüri ehitavad, see on küll hea idee. Siis ei valgu see must ollus sealt välja teisi inimesi segama. Isegi "Ahvide planeeti" oli rahulikum vaadata, kui seda lugeda. Pikemat mõtisklust ei olegi tahtmist kirjutada, mis siin ikka analüüsida. Kirjutatud hästi, ainult et milleks? Kõik teavad, et Venemaal on olukord pekkis. Sorokini satiir ei lisa midag juurde, lihtsalt ehk natukene irooniat jne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar