Mia Couto – Iga inimene on omaette rass (2015)

Et siis valge aafriklase kirjutatud Musta Mandri kirjandus? Või Mosambiigi portugali kirjandus? Või et ikkagi mosambiigi kirjandus? Igal juhul, on sellised lood müstilisema ilukirjanduse austajatele, on pimedust ja värve ja maagiat. Eks autorile meeldib sellist hämarkirjandust luua, vast sellest loomest eraldub vaid juuksurilugu – juuksur kiitleb oma oskuste ja kuulsate klientidega, kuni viimaks tuleb julgeolek ja veab ta ära – aga kes see Sidney Poitier on, võõrriigi agent või? Ja noh, läheb ikka nagu represseerimistel kombeks.

Suurt ei oska midagi öelda, on selline keskmine jutukogu igati eksootilisest maailmanurgast, peale lugemist oled ikka kogemuse võrra rikkam või nii. Tore, et Loomingu Raamatukogu jätkab selliste tõlgetega.

tõnise lugemispäevik