Näide eesti koomiksikirjandusest.
Tekst paistab olevat Velströmilt ja pildimaterjal Prodelilt,
millegipärast tundub, nagu oleks Prodeli stiili varemgi näinud.
Kogumikus on siis kolm lugu (nagu pealkirjaski tabavalt kirjas), kaks
neist pereisa Joosepi seiklustest looduses ja üks lugu Ülemiste
vanakesest, kes tuleb Tallinna uurima.
Lood on vist ökoloogilise maiguga, nii
leiab siin mainimist nii looduse reostamine kui kuritarvitamine.
Esimeses loos läheb Joosep üksi Lahemaale seiklema ja ontliku
linnainimesena saab looduskaitsealal hakkama mitmesuguste
põrssatempudega; teises loos otsustab Joosep valmistuda Tartu
suusamaratoniks ning läheb onu suvilasse trenni tegema, ka sel juhul
juhivad autorid läbi huumoriprisma tähelepanu Joosepi ja teiste
inimeste inetutele teguviisidele.
Ülemiste vanakese jutt kirjeldab
Tallinna seisukorda aastaks 1990 – Ülemiste järv ja Pirita jõgi
on reostatud, kerkib näotu koloss nimega Lasnamäe, ülbed
immigrandid ja nõukogude sõjavägi, kesklinnas võimutsevad Viru
ärikad. Ülemiste vanake käib ringi ja mõmiseb ahastavalt, ning
lõpuks laseb jalga.
Et siis, pildi- ja tekstiraamat 80ndate
lõpu üleminekuaegsest Eestist, nõukogude mentaliteet ja vargsi
õitsele asuv kauboikapitalism. Joosepi lugude puhul on päris palju
teksti, mida on veidi raske lugeda suurtähtede tõttu. Ülemiste
lugu on tekstivaesem ja nii visuaalselt haaratavam. Ehk polegi õige
seda raamatut nimetada koomiksiks, vaid pigem karikatuuride ja
illustratsioonidega täiendatud juttudeks (seda siis eelkõige
Joosepi lugude puhul)?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar