Militaarkalligraafia?
Militaargrafoloogia? Jumal küll, paras abrakadabra minu jaoks, ning
millegipärast vältisin (alateadlikult?) selle jutu lugemist nii
kaua kui võimalik, nii jäigi selle kogumiku viimaseks
lugemiskogemuseks. Ühesõnaga, tekst siis sellest, kuidas Impeeriumi
sõjaväes kasutatav maag mõtleb välja võlutriki, kuidas
järjekordsed vaenlased täielikult maapinnalt hävitada. Kui muidu
kasutavad maagid genotsiidiks tuld või vett või muud sellist, siis
käesoleva jutu maag on kirjasõnahuviline ning ta leiab viisi
sooritada genotsiid grafoloogia abil – tõsi küll, selleks peab ta
muuhulgas ennast ohverdama (kuna Impeeriumi ja vaenlaste keel on
liialt lähedased, see erinevuse nüanss tuleb endast välja juhtida
– ja ka vastu võtta).
Unega võideldes lugesin loo kaks korda
järjest läbi, midagi sai selgemaks, kõike ikka ei mõistnud. Eks
kiita tuleb loodud maailma ja military fantasy traditsioonivaba
lahtikirjutamist; tõepoolest, ei pea koletiste või jätiste või
kangelaste vastu mõõga või automaatrelvadega võitlema,
lahenduseks võib olla ka midagi... teistsugust, teravmeelset. Kiita
võiks nii mõndagi, aga tekst ise pole lihtsalt minu teetass.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar