Näidendi võlu on selles, et on
niivõrd metateatraalneja metareaalne (groteski uljas ratsutamine
tühjusse), kõik on (üpris sünge) mäng, mis jätkab Gombrowiczi,
Witkiewiczi ja Rozewiczi poola uhkeid draamatraditsioone. Raamatu
lõpus on tõlgitud põhjalik ülevaade näidendist, mis viib selle
tõlgenduse üpris metafüüsiliseks. See on omamoodi painav küsimus,
et miks just Poolast sellised uhked draamaautoreid on kerkinud,
tegemist ehk katoliikluse ja slaavi mõjude kokkumänguga? Muidugi,
jutt on vaid radikaalsemast kunstist, kindlasti on Poolas enam kui
küllalt keskpäraseid ja veel keskpärasemaid autoreid – seda
imeteldav on, kuidas poolakatest tegijad draamakirjanduses niivõrd
pilvekõrgustes troonivad.
Okei, see oli nüüd parajalt segane
kiidukõne, mille mõtteselgus pole mulle endalegi veenvalt
arusaadav.
Lugu siis sellest, kuidas üks noormees
nimega Nahk satub... teatraalsete jõudude haardesse, õigemini
kistakse sellesse. Ja tahetakse, et tema kaudu elustuks... teatraalne
konflikt! Toimuvad katsed, midagi justkui on, aga... jääb kõvasti
puudu, hajus kuulipildujatärin. Peategelast hüpitatakse,
hukutatakse, aga selle tulemused on kuidagi suvalised. Draamat on,
aga...! Tore. Mitte et sellest postitusest nüüd mõistaks, et
“tore”.
14. stseen
HÄÄL LAVA TAGANT: “Nüüd viimased uudised. Viimase minuti uudised. Toas ei toimu mitte midagi. Oh, siin ei toimu midagi. Miks siin midagi ei toimu? Sest siin ei toimu midagi, ei sünni midagi uut, tühjus paljundab tühjust ja sel kombel läheb raisku aegruum, milles võiks midagi sündida. Tubasuse mass on läinud üle piiri. Kestab millegi ilmumise lõputu ootamine. Ükskõik mille. See võib olla ükskõik mis.
ISAEMA: Kuuled, pojake, kas kuuled? Raadio! Kirikuraadio, sinu toas! Sa pole veel kadunud!
NAHK: Emaisa, palun ärge segage mind praegu... Ma ootan... Ootan midagi tähtsat...
ISAEMA: Aga kas nägid, kui väärikas mees on kirikuõpetaja-raadiodirektor? Väga tore mees. Ja jälle, jälle raadio räägib!
HÄÄL LAVA TAGANT: Kus on keegi sellest toas? Kus on see keegi. Edastame teateid. Ikka ei toimu midagi. Ikka ainult laud, vaip, lagi, seinad... Miks siin midagi ei toimu? See pole õiglane. Igal pool peab toimuma sama palju. Kõik peab võrdselt toimuma. Kus on see siinne toimumine? Kuhu on see kadunud? Kuskil peaks see ju olema... Kindlasti peaks see kusagil siin olema...
ISAEMA: Kui ilusasti ütles! Kui ilusasti raadio ütles, eks ju? Kas pole, pojake?
NAHK: Emaisa, ärge kuulake kõike nii kergeusklikult...
ISAEMA: Mul on nii hea meel, et kirikuõpetaja-raadiodirektor asutas minu poja toas raadio! Õpetaja-direktor aitab teha meie pojast suure inimese, kristlikke väärtusi austava...
NAHK: Emaisa...
ISAEMA: Halleluuja!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar