14 juuli, 2020

R. A. Lafferty - Narrow Valley (The Best of R. A. Lafferty, 2019)

Muinaslugu indiaanlasest, kes sai nö pärismaalastele maadetagastuse käigus endale maatüki, aga ei tahtnud seda enam valgete inimestega jagada. Või nendega üldse mingit tegemis teha. Nii kasutab ta vana nõidust … ja edaspidi ongi ta 160 aakrine maavaldus kokku surutud viie jardi laiuseks tükiks. Aga et indiaanlane ei tahtnud valgete meestega tegemist teha, läks see valdus maamaksude tasumata jätmise pärast haamri alla, ning valged mehed ostsid selle endale, aga ei saanud kuidagi maale pihta. Kuni tuli Ramparti pere ja nõudis selle endale.


Naine ja lapsed sukeldusid sellesse imeväiksesse maailma ja kohtasid seal vana indiaanlase järglast; pereisa Rampart aga ei julgenud sellesse mõistusevastase maalappi sukelduda ning kutsus kohale ametivõimud ja teadlased, et välja selgitada selle mõistmatu maalapi olemus. Noh, mingi selgitus tõesti tuleb.


Ühelt poolt igati absurdne lugu, teiselt poolt kujund ameerika põlisrahvaste minevikust ja olevikust (eks sellele juhatas tähelepanu Michael Swanwicki sissejuhatus). Eks ikka see rahvajutulik absurd prevaleerib minusuguse mitteameeriklase jaoks, kõik need süüdimatud tegelased, kes maalapikese juures rohkem või vähem heatahtlikult tiirlevad.


Kommentaare ei ole: