06 juuli, 2020

Joel Jans - Taevatrepi punased astmed (Tuumahiid 5, 2020)


Vaat et antiiktragöödialik lugu mehest, kes soovib pääseda oma kunagise armastatud naise juurde - selleks tuleb aga tuumakatastroofidest laastatud Maalt katkisest kosmoseliftis pea sada kilomeetrit tüles ronida , et siis kosmoselifti tervemast osast sõita kosmosejaama. Ta pole ainus, kes võtab ette selle ilmatuma ronimise ja hea ongi, eestminejatelt saab edasijõudmiseks röövida hapnikuballoone ja muud vajalikku. Aga jah, kõik ei lähe plaanitult.

Üpris sünkmorn ulmelugu, kus juba esimestest lõikudest tekib küsimus, et kas elada loo kangelasele kaasa või mitte, kuivõrd peategelase ellujäämisstrateegia on võrdlemisi raju. Eks seda kosmoselifti võimalust on ulmekirjanduses ikka veeretatud, aga nagu ikka, seal kus on inimfaktor, on suur võimalus igasugu jama tekkeks. Nagu juhtub siingi. Tekst loetav Reaktori lehelt.



ulmekirjanduse baas

Kommentaare ei ole: