19 august, 2020

Arkadi ja Boriss Strugatski - Otsustav katse. Üksikud oletused (Me armastame Maad, 2016)

Noored Strugatskid unistavad Maalt lahkumisest ja ilmaruumi avastamisest, aga teadagi - milline hind sellel olla võiks. Sellest räägibki eelkõige teine lugu “Üksikud oletused” - sa paned Maalt ajama, aga tagasi tuled 200 aasta pärast. Kelle juurde, kuhu? Nii siis otsustatakse sellel ekspeditsioonil eksperimenteerida ning mitmekordse ülekoormusega (hullematel hetkedel kuni 7 G!) hakatakse vurama otsitud täheni ja tagasi. Tulemuseks siis inimkeha enamvähem lömastumine, kuid ka maasarnase planeedi avastamine (mis küll pole suurt inimsõbralik) ning Maale, oma armsamate juurde naasmine. Aga millise hinnaga, eksole.


Eks omal moel ole koomilinegi, et autorid kirjeldavad seda kosmoselendu kõiges oma koletislikkuses, aga Maale tagasi jõudnud kosmonaudid on ikka enamvähem ühes tükis, pole neile vaja aklimatiseerumist ega midagi, astuvad aga laevast maha ja armsamate juurde (niipalju, kui kehast järel on; ja ehk ka posttraumaatiline stress).


Huvitav, kas oleks võimalik koostada Strugatskite lühemate juttude kogu ja eesti keeles välja anda (no see pole muidugi ühegi kirjastuse unistuseks), eks nende jutustusedki annavad muidu enamvähem romaanide mõõdu välja.


“On üldteada, et mida lähemal valguse kiirusele, seda aeglasemalt kulgeb aeg tähelaevas, alludes gravitatsiooniteooria seaduspäradele. Kuid see teooria peab paika vaid väikestel kiirendustel ja mootori lühiajalisel töötamisel. Kui aga laev liigub valguse kiirusele lähedastel kiirustel ja mootor töötab vahetpidamata; kui kiirendus on piisavalt suur; kui valgusbarjääri juures tekib kiirenduserinevus, siis … Raske on ennustada, mis siis. Kaasaegne matemaatika pole võimeline andma üldistavaid tulemusi. Samas mõningane tähelaeva liikumise iseloomu puudutavate üksikute oletuste põhjal ei välista gravitatsiooniteooria ka teistsuguste nähtuste võimalust. Pole välistatud, et aeg hakkab tähelaevas liikuma kiiremini. Laeval mööduvad kümned aastad, kuid Maal kõigest kuud. “Muromets” on esimene otsetoiteline footonrakett ajaloos. Sellega oleks võimalik seda katsetada. Tõsi, see on talumatult raske. See nõuab aastatepikkust lendu koletislike, viie-kuuekordsete ülekoormustega.” (“Üksikud oletused”, lk 40)


Kommentaare ei ole: