Antoloogia lühim tekst on kasuemast, kes kasvatab täiskasvanuks neid lapsi, kellega teistes kasuperedes hakkama ei saada. Ja et ta oma tegevuses vägagi hooliv, siis täiskasvanuks saanud kasulapsed loovutavad pea rõõmuga oma koha uutele probleemsetele lastele (kui õieti aru sain, on üles kasvamas alati 7 last), et need saaksid võimaluse normaalseks üleskasvamiseks. Aga mis on normaalne, mõtleb uus sotsiaaltöötaja, kes tuleb inspekteerima selle kasupere tegemisi. Sest …. maja elanikud pole teps mitte tavalised inimesed.
Nojah, siin olgu ilmselgeks vihjeks antoloogia teema. Kergelt musta huumoriga sotsiaalkriitiline tekst sellest, et mis on ühe ühiskonnaliikme üleskasvatamiseks vajalik ja kuidas kohelda teistest erinevaid, et nad ei irduks ühiskonnast, vaid leiaks oma koha; tõsi küll, viitaks taas antoloogia teemale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar