Raevukas ja poliitiline luule, õige ajakajaline ja otseütlev. Aga mitte ainult. Päevapoliitikast vaat et olulisem on identiteediküsimus, mis siis luuleminast lähtub eesti, vene ja roma narratiividest. Üheltpoolt küüditamine, teiselt poolt Leningradi blokaad, kolmandalt poolt romade sõjaaegne hävitamine. Milline kannatus on see kõige õigem (jajah, Teine maailmasõda kui ise üks identiteet). Või noh, mida me õieti teame romade kogemustest.
Aga on veel kolmas ja veel olulisem teema - ehk naise roll, nii poliitilistest tõmbetuultes kui ajaloolises taagas. Naine kui objekt, kui vahend, kui elustiil, kui toode. Autori sirgjoonelisus võib küll vahel olla ehmatav või naiivne (intervjuus räägib ta eelkõige irooniast), aga sellele ei oska kuidagi vastu vaielda. Valusad hümnid ja põhjatud kannatused, luuletaja ei vaiki.
Kahtlemata vajalik luulekogu. Ja need illustratsioonid, eksole, huvitavalt teostatud.
rongi rattad ragisevad
bioloogilise kella tiksumise rütmis
trahh trahh trahh – kas kuuled?
see on see rong, millest oled maha jäämas
naine, kolmkümmend
sünnitamata lapsed kummitavad
kaabudega arvamusliidrite kõnedes
ära koorma ühiskonda! sünnita nüüd ja kohe!
oma rippuvate tissidega – kolmkümmend ju! –
oled rongist lootusetult maha jäänud
tühjal ooteplatvormil kurvalt
muidugi kurvalt, kuidas siis veel?
või oled naudinguid otsiv kurwa? maakeeli lits
meite maal ikka ainult seda keelt räägitud
aastasadu
nii peab ka jääma
või muidu!
peida ripptiss push-up-rinnahoidjasse
ja leia mees
parem, kui on vastutustundlik
kui ei ole, pole lugu
sinisilmne blond aaria Kalevipoeg
ehitate üles uue eesti wabariigi
käsikäes vagunisse
ikka eesti raudtee, mitte rail baltic
rong see sõitis tšuhh tšuhh tšuhh
rahvuskonservatiiv oli rongijuht
tagasi tagasi tagasi
parema mineviku poole
(lk 10)
rongkäik
eesti eest
tõmban nina täis
nii et ikka ila suunurgast tilguks
pidupäev!
eesti eest
täidan ajaloolise vanalinna bensiinihaisuga
odavast hiinast tõrvikust
sülitan lärtsti tänavale
ja kusen monumendi kõrvale
häda ei anna häbeneda
valge mees valgel maal
peremees
eesti eest
varjun viikingijumala nime taha
ehk ei panda tähele
karistusregistrit
õigekirjaoskuse puudusi
eluülikoolis seda sitta ei õpetata
kütan muulasele pasunasse
suures rõõmujoovastuses
küll senjöör andestab
sest eesti eest ikkagi
eesti eest
annan kodus naisele vastu hambaid
et vähem näägutaks
avan uue pudeli
homme viib punane laev üle lahe
on veidi aega patriootlikku pohmakat ravida
… eile nägin minagi Eestimaad
või noh, midagi ma igatahes nägin
(lk 26)
armasta oma ligimest
nii ütleb raamatute raamat
armasta
naabrinaise d-korvi
ja tema tiinekast tütre pepulegi võid möödaminnes
armastava laksu anda
see on loomulik
armastus on ju nõnda kaunis!
ka sündimata lapsi võid armastada
keegi ju peab neidki
kaitsma ja armastama
eriti kui nad su enda omad pole
armasta oma riiki
rahvust nahavärvi
lippu ja vappi ja saku õlut
mu isamaa on minu arm
nii peabki
kes ei armasta, saab vastu molli
jawohl
armasta seapraadi ja ahjukartulit
sest salatid on eitedele
armasta jaanipäeval viina võtta
küll saab naise hiljem rooli panna
aga eelkõige
armasta ikka oma ligimest
võõraste vastu võid tõsta rusika
kivi püstoli täägi kurika
noh nende, mujalt tulijate
kes teist keelt ja teist värvi
teist usutunnistust ja maailmavaadet
teistsugust armastust
neid ei peagi armastama
need on vaevu inimesedki
ligimesed kindlasti mitte
armasta oma ligimest
endasugust
(jumala eest mitte enda sugu)
sina tead paremini
ja armastus on ometigi
nõnda kaunis
(lk 38-39)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar