22 detsember, 2021

Charles de Lint - The Moon Is Drowning While I Sleep (Beyond the Woods, 2016)

 

Järjekordne ülimagus fantaasialugu sellelt autorilt ja jumal küll, las siis olla selline lääge ja romantiline ja muidu pehmo, vahel võib sellist lugeda, eriti kui oskad karta, et arvatavalt just midagi sellist ootabki ees, ja eks seetõttu pettuma ei pidanud.


Kaks noort naist Eloise ja Jilly Coppercorn (kes peaks olema peategelaseks romaanis “The Onion Girl”, mida plaaniks lähiajal lugeda) räägivad öises Newfordis juttu, üks neist jutustab, et ta näeb üha kummalisemaid unenägusid, ning järgnevalt ongi tekstis esitatud vaheldumisi nende vestlusega need unenäod.


Nimelt koges Eloise, et kord üht võrku kinni jäänud lindu vabastades peatab teda kummaline vanaeit, kes ei soovita seda lindu vabastada (jajah, lugeja muidugi teab, et tegu on ikkagi Newfordiga). Eloise siiski vabastab selle … ja järgnevas unenäos veedab ta kuuma öö Crow nimelise noormehega.


Ühtlasi selgub, et mingid mütoloogilised jõud on vangistanud Kuu ja see on suremas uppumissurma - ja taaskohatud vanaeide juhatusel peaks just Eloise järgmises unenäos Kuu vabastama. Aga see pole nii lihtne - eriti kui see uppuv Kuu on nii naise sarnane; justkui ema (nagu pakub Jilly), kes jättis Eloise ja ta isa juba ammu maha ning kellest ta ei tea enamat kui isalt kuuldud paari infokildu.


Nonii, järjekordne mütoloogiliste jõudude kokkupõrge Newfordis, millega on esmapilgul seotud täiesti tavaline inimene. Natuke õudust, natuke kaasaja inimeste paineid, natuke seksi, natuke siirast sõprust. Mida sa ikka rohkem tahta oskad?



Kommentaare ei ole: