Loo nime järgi võiks tegu olla justkui muinasjutuga, kuid pigem siiski kaasaegse kunstmüüdiga, ee, mingisugusest igavesest taassünnist või nii (no müütide puhul on see vast üks kindlamaid pakkumisi, et millest see oma sügavaimas sisimas õieti räägib, eksole).
Poisike Juan on vaene seakarjane, kes pistab oma nina sinna, kuhu mütoloogilised olendid tahavadki teda pistvat, ja noh, tulemuseks on rituaalne pidusöök, kus õige mitu tegelast hakitakse tükkideks. Nii ka Juan.
Tüdruk Maria põgeneb räuskava isa eest kodust ning leiab Juani pea, mis palub tüdrukul leida enne päikesetõusu poisi keha ülejäänud osad ning need kokku õmmelda - või muidu pole Juanil enam tagasiteed siia maailma. Maria leiabki ülejäänud kehaosad ja õmbleb need kokku, aga kotkas napsab Juani südame ning nüüd lähevad noored vana templi alla südant otsima … ja ees ootavad järgmised mütoloogilised õudused.
Mul pole kahjuks aimugi, kui folklooripõhine võiks see lugu olla, aga noh, justkui oleks (minu kujuteldavat) vana aja hoogsust ja loogikat, mis on segatud kaasaegse elu hädaoruga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar