Peale Langani ja Siddiqui krüptilisi lugusid on üsna heaks vahelduseks lugeda kasvõi kuningas Arthuri müüdi uut tõlgendust. See siis nähtuna kuninganna Guinevere’i läbi - kuivõrd ta on omamoodi ajarändurist seestunud. Ajaränduri osa temas kirjutabki Merlinile, keda ta kahtlustab niisamuti ajarändurist vallatuna - kui see vaid vastaks temale.
Igal juhul, ühelt poolt kokkuvõte kuningas Arthuri legendiga seotud tegelastest, teiselt poolt siis seletus Guinevere’i käitumisele - miks ta ikkagi hakkas Arthuri asemel teist meest eelistama: kuigi kuningapaar oli nii lähedane! Noh, see oli selleks, et aastatuhandeid hiljem inimsoo lõppu veel edasi lükata - kuigi nagu selgub. ei saa kummi lõputult venitada.
Et siis selline melanhoolne lugu naisest, kes enda ajas on suremas, aga võõras ajas peab tegema asju, mida õieti ei taha. Minu senise kogemuse põhjal pole Goss kirjutanud puhtalt teaduslikku fantastikat, seniloetu põhjal oleks see küll esimene kogemus - aga muidugi tugevas fantaasiakastmes. Eks omamoodi hoiatav või ka masendav on lugeda tulevikuajalugu, kus kõik kordub: “war, famine, pestilence” (lk 337)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar