25 august, 2022

Sameem Siddiqui - Timed Obsolescence (Someone in Time, 2022)

 

Nagu Langani puhul, ei ole ma üldse kindel, millest see tekst õieti on. 


Igal juhul, ajaränd on võimalik, seda siis teatud tingimustel - sul peavad olema nö kindlad otsinguparameetrid ja neid tuleb tohtida kasutada (nii on peategelasel kuulus eellane, kes on keelanud igasuguse sekkumise tema eluaega). Niisiis, juhtub nii, et selline palgaline ajauurija armub teise ajauurijasse - vitaalne naine, kes pakub kohtumiseks alati uue koha, mille parameetrite täitmiseks peab peategelane igati palju (leida just see õige inimene, kes tahab parajas ajahetkes midagi oma eellaste kohta uurida). Nojah, peale logistika lahenemist ja nihverdamist on seda naist aga lummav kohata.


Ainult et ajauurija kodus ootab teda mees ja poeg, need mõlemad on talle väga kallid, ja seetõttu kogeb siis mees mitmeid hingelisi probleeme. Aga see huvitav naine, eksole. Kuniks siis ühel kokkulepitud kohtumispaigas nad ei satugi kokku ja samal ajal juhtub pojaga õnnetus …


Siin loos on inimeste sooline identiteet selline … hägune, nii andis ikka mõnda aega välja nuputada, milline see peategelase peremudel õieti on. Ja kuidas see naine (või pole temagi naine?) õieti tuttavaks sai (mees 24. sajandist, naine vist 30. sajandist). Aga 24. sajandi laiemad sugukondlikud sidemed on veelgi segasemad ja teksti mõistmiseks igati olulised - ja seda pähklit ma küll läbi ei hammustanud. 


Ohjah, see antoloogia hakkab kuidagi käest libisema.


Kommentaare ei ole: