Kogumik kasahhi proosat ei paku just kirjandusesteetilist naudingut, küll aga kohalikku eksootikat ja nõukogudeaegse elu totrat ja halba maiku. Tekstide kõrget hinnet (kogumiku keskmine koguni 4,5!) ei saa hinnata selle järgi, kui osavasti autorid oskavad kirjutada, vaid tundmatu ainestiku pakkumisest - sest ega kasahhi küla- või kolhoosielu pole ka ühe lauaga löödud.
Kogumikku on valitud vaid meesautorid (üllatusega avastasin alles nüüd, et tekstid on järjestatud autorite perenimede järgi), vähemalt selline puuga-pähe-sotsrealism jääb enamasti kohaliku koloriidi kõrval toetavasse rolli - kuigi jah, asi võib ka olla elukogemuse muutumises, arvatavasti lugenuks 1992. aastal seda kogumikku hoopis teiste silmadega kui nüüd 2022. aastal.
Dükenbaj Dosžanov - Kes vajab tarka nõu 5/10
Tutkabaj Imanbekov - Sõda pole mäng 4/10
Dulat Isabekov - Šojõnkulak 4/10
Abiš Kekilbajev - Kaev 5/10
Muhtar Magauin - Arhiivilugu 5/10
Sajõn Muratbekov - Noorte kodu 4/10
Kaldarbek Najmanbajev - Puhtest päevasüdameni 4/10
Beksultan Nuržekejev - Mispärast? 4/10
Sätimžan Sanbajev - Valge aruaana 5/10
Kadirbek Segizbajev - Lõpetamata jutustus 5/10
Akseleu Sejdimbekov - Näpuotsatäis nuusktubakat 5/10
Orazbek Särsenbajev - Kõik on korras, vend 4/10
Magzom Sündetov - Žabal 4/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar