Enne Abercrombiet ja Gwynne’i oli teatavasti Gemmell ja tõepoolest, omamoodi arhailist löövust siin on ja teatud vabameelsust fantaasiakirjanduse loomisel (oh, Druss ja tema mitmed tagasitulemised). Eks siin on muidugi see küsimus, et karakterid pole just mitmeplaanilised ning mõnigi asi lihtsalt … juhtub (Rek ja Virae ühtesaamine nii äkiste - aga eks seda oli hilisemaks hädasti vaja. Ja no romaani finaal ja epiloog, eksole).
Vähemalt tuleb kiita seda, et ka juhtivad pahategelased on valmis ülluseks - olgugi, et nad on enamvähem metslased. Aga milline kangelaslikkus ja lahingumöll (selle ülesehituseks kulub küll üle poole romaani).
On muidugi huvitav vaadata, kuidas Gemmelli alustatut jätkatakse eri moel - Abercrombie ühtaegu kergemalt (saab nalja!) ja tumedamalt (tegelased on vägagi halli moraaliga ja tänapäeval kaasakõlavad - kuigi ühtviisi on kõigil siin mainitud autoritel ühine see, et seksuaalvägivald on pigem taustal (no ehk Esimese Seaduse üheksas romaan on siin erandiks), Gwynne veelgi verisemalt ja eepilisemalt (tema puhul on fantaasiakirjanduse tippu ronimine küll vaevalisem huumorisoolika puudumisel - mis on ometi nii oluline laiema lugejaskonna hõlmamiseks). Gemmell mõjub nende kõrval õige … kergemalt ja ehk ka meelelahutuslikumalt (nojah, millegi sellise väitmiseks tuleks küll rohkem lugeda), aga eks kaasaegse fantaasiakirjanduse ühe otsese eelkäijana kahtlemata märkimisväärt (päris huvitav on vaadata Gemmelli auhinna nominentide nimekirju - ühtaegu on seal esindatud nii staarid, tuntud kui tundmatud autorid). Eks Gemmellgi viska nalja, aga see on selline retroulme tasemel.
Omaette nähtus on need arutlused kangelaslikkusest ja erakordsusest ja positiivsest eeskujust; kohe ei osanudki siit leida nö õiget tsitaati. On siis … selline.
“‘Druss is more than just a warrior,’, said Hogun, softly. ‘I think he always has been. He is a standard, an example if you like …’
‘Of how to kill people?’ offered Caessa.
‘No, that’s not what I meant. Druss is every man who has refused to quit; to surrender when life offered no hope; to stand aside when the alternative was to die. He is a man who has shown other men there is no such thing as guaranteed defeat. He lifts the spirit merely by being Druss, and being seen to be Druss.’” (lk 256)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar