Pole just teos, mida soovitaks lugeda. Lootsin campi, aga tuli mingi segane igavus, mida samas ei tahtnud pooleli jätta. Illustratsioonidega on kõvasti vaeva nähtud (omamaine töö!), aga on teised praeguse pilguga vaadates parajalt lapsikud, rääkimata sellest, et tihti paiknevad pea 5-6 lehekülge enne pildil kujutatud tegevust. Ulmebaasi arvamusi lugedes selgus, et tegemist ameerika autori ümbertõlkega rootsi keelest, mis siis maakeelde jõudnuna on üsna puine.
Nojah, sisu – on lähitulevikumaailm, kus korraga selgub, et võõrtsivilisatsioon on siin juba sajandeid tegutsenud ja inimesi röövinud. Õigemini küll ajusid. Milleks? Et neid kasutada oma tehnika juhtimisel, noh, umbes midagi sarnast Simmonsi Tehnotasandi ja Ülima Mõistusega (aga algelisemalt). Luurekangelane modifitseeritakse üliinimeseks, aga sellestki ei piisa põrgukoeraks kutsutavate võõrliikide vastu. Ta lüüakse viimaks maha... ja aju satub kuhugi galaktikasse lahingumasinajuhiks. Aga oh imet, sünnib ime. Raamatu tegelased ei sära just mitmekesise hingeeluga, on sellised tehnotöllud heal juhul.
Ideed on iseenesest toredad, aga kuidagi poolik või õigemini mannetu teostus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar