31 detsember, 2011

Helvi Jürisson – Sputnikute nääriöö (1967)

Künkal seisis tähetorn -
üksik, unine ja morn.
Nääriöösel onu Ploom
oli valveastronoom.

Ohjaa, midagi sellist tuleks ikka lugeda, kui soov reaalsust rikastada. Et siis nääriööl toimub järjekordne asjade mäss ehk sputnikud teevad nääride pidamiseks end kohustustest priiks (lapsed võivad ja nemad ei või?).

Äkki eetris kostis: “Piiks!
Sputnikud, end tehkem priiks!
Näärid tuleb vastu võtta.
Kes nüüd saab, see siia tõttab!”
Kajas vastus: “Mis siis muud -
mingem, vennad sputnikud!”

Nojaa, toimuski pidu ehk sputnikud said kokku ja nääriöisele Maale saabus kosmoseteabe asemel...

SPUTNIKUTE NÄÄRILAUL 
Ei,
    ilmaruum see pole tühi,
                                      tühi,
kui koos me peame nääripühi,
                                            pühi,
kui kapsel soe meil sõpru leides,
                                                leides,
ja paisub rind meil patareidest,
                                             -reidest.
Ei rebi Maalt meid käsuniidid,
                                            -niidid,
sel ööl meil ühised orbiidid,
                                         -biidid,
ja kuulake kõik jaamad,
                                    jaamad,
                                                jaamad:
meil ühised ka arusaamad,
                                        -saamad!
Me soovime, et aastal uuel,
                                         uuel
Maal linnanööbid säraks kuuel,
                                               kuuel,
et mandreid paitaks leebed ilmad,
                                                   ilmad,
ja et kui tähed säraks laste silmad,
                                                   silmad!
Nüüd hüvasti! Taas töö! Taas kosmoseprognoosid,
                                                                            -noosid,
                                                                                        -noosid,
nii head, et Kuulgi kasvada võiks roosid,
                                                             roosid,
                                                                        roosid,
piuu ... piiks ... stopp.

Elagu sõprus. Ja kui vahvad on Soansi illustratsioonid, muidugist.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Helvi Jürissonil on veel fantastiliselt illustreeritud "Putukajutud". Peaks uuesti kuskilt antikvariaadist ostma. Ja lugema.

kolm ütles ...

pole kuulnud ega näinud, jätan meelde.