Ulakas ja süüdimatu ulme, vahel
selliste raamatute lugemine... kohe on üks mõnus ajaviide.
On 1345. aasta ja Ansby sir Roger kogub
väeüksuse, et minna Inglise kuninga Edward III vägedele appi
Prantsusmaal sõdimiseks. Ainult et... ühel päeval maandub taevast
Ansby juurde põllule miski hiiglaslik monstrum ning sealt väljuvad
mõned sinakad olendid, justkui deemonid. Rahvas läheb paanikasse,
ühel deemonil käes olevast torust sähvatab leek ja kohalik mees
saab millegagi pihta. Sõjamehed reageerivad automaatselt ning
vibulasust langeb deemon surnult maha, mispeale sir Roger õhutab
seda monstrumit ründama, ning mehed tormavadki trapi kaudu sisse
ning tapavad seal peituvad olendid. Siiski võetakse üks vang ja
teda küsitledes selgub, et tegemist on kaugetelt tähtedelt pärineva
wersgorite impeeriumi korraldatud luureretkega, valmistamaks ette Maa
vallutamist. Naeruväärne, leiavad vahvad inglased, piibli järgi on
see võimatu.
Ent nad jäävad seda põllul lösutavat
monstrumi uurima... ja tutvuvad relvastusega... ning leiavad, et
sellise riistapuuga võiks minna Prantsusmaale sõdima ning muidugi
ka Püha Maad paganatest vabastama. Vang nõustub neid aitama ja kogu
Ansby läheb sellesse õhulaeva – ülikud, sõjamehed, talupojad,
naised, lapsed, hobused ja kariloomad. Laev tõuseb õhku... ja
tõuseb... ja tõuseb... korraga selgub, et maakera polegi lapik,
vaid ümmargune. Vang kõkutab kahjurõõmsalt ja teatab, et õhulaev
on seadistatud automaatjuhtimisele tema planeedile naasmiseks!
Inglasi haarab paanika kuni sir Roger otsustab, et kui kord sai neid
sininahku nuheldud, saab ka edaspidi – kui nad jõuavadki sinna
planeedile, siis nad taplevad ja võidavad Inglismaale kuulsust ning
seejärel sõidavad automaatjuhtimisest vaba laevaga Maale tagasi.
“Oli ka tavalisem kaart Tharixanist, planeedist, millelt ekspeditsioon oli teele asunud. Sain selgeks sümbolid, mis tähistasid maad, merd, jõge, kindlust ja muud. Sir Roger uuris seda kaarti tundide kaupa. Isegi saratseenide kaart, mille tema vanaisa oli Pühalt Maalt kaasa toonud, tundus wersgorite oma kõrval algelisena – teisalt näitas mereneitside, tuulerooside, hipogrüüfide ja muude kaunistavate elementide puudumine wersgorite kultuuri algelisust.” (lk 31)
Läheks siis niimoodi... ei. Järgneb
igati pöörane ja nurjatu seiklus, kus tulnukad saavad valusalt
tunda inglaste sõjakavalust ja diplomaatiat, mida need kõvasti
harjutanud keskaegses Euroopas madistades. Hulljulgus, vassimine ja
improvisatsioon veavad seda veidrat raudrüüdes ja kaltsudes meeste
ja naiste kampa seiklustest seiklustesse, lumepall kogub aina hoogu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar