Kui seada mõõdupuuks miski minu poolt
lahtiseletamata jääv teksti kirjanduslik väärtus, siis Orpheuse
Raamatukogu senistest raaamatutest on selle mõõdupuu järgi
käesoleva teose puhul tegemist kõige rammusama väljaandega (tõsi
küll, pole le Guini kogumikku lugenud). Et siis tegemist tekstiga,
mis on ka ilukirjanduslikust vaatepunktist... ambitsioonikalt
mahlane. Ühtlasi on muidugi rõõm, et peale 2013. aastal ilmunud
Strossi on sarjas nüüdisulmet ilmunud (sarja puhul on anomaaliaks
2012. aasta, kui anti välja nii Martin, Bacigalupi kui Reynolds).
Nojah, peale nii väheütlevat sissejuhatust tuleb samamoodi jätkata.
Haldemani lühiromaan algab petlikult
igavalt (muidugi, kui sa pole miski Hemingway temaatika huviline).
Hemingway loomega tegelev kirjandusõpetlane John Baird tutvub
Castle'i nimelise kelmiga, kellega hakatakse koos välja mõtlema, et
kuidas luua lugusid, mis 1921. aastal Hemingwayl kaotsi läksid, ja
neid siis ülesleitud originaalide pähe mõnele kirjastusele maha
müüa. Algul siis lugu kirjandusest, mis pole just huvitav aines
üheski proosa valdkonnas. Ent siis... hakkab see võltskirjanduse
fassaad pragunema ja mängu astub hoopis müstiline jõud, mis
surmaähvardusel keelab sellist võltsingut luua. Või muidu... Ja
käiku läheb “või muidu”. Aga see müstilise jõu ähvardatud
“või muidu” töötab vaid poolikult, mis tõttu John Baird ärkab
ellu üha järgnevates paralleelmaailmades... mis on üldiselt
närusemad variandid eelmisest reaalsusest (muidugi, oleneb). Eks
õigupoolest tekib küsimus, milliste veskikivide vahel seda
Hemingway uurijat ja võltsijat jahvatatakse, milline saatanlik jõud
utsitab teda maailma muutma (Castle? Baird ise? Midagi hoomamatut?).
Või miks see Bairdi eideetiline mälu niimoodi maailmast maailma
kordub. Hmm, kui pikemalt mitte mõelda, tundub Baird ise see
vanakuri olevat.
Täpselt kokku võttes, intrigeeriv
lühiromaan. Paraja pikkusega ja sobivalt petlik. (Kaanekujundus teeb
loiuks. Asimovi kaas oli juba raamatu moodi, aga Strugatskite ja nüüd
Haldemani puhul... jälle käkid.)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar