Muinasjutulaadne lugu. On üks kole
slumm, kus elavad vaid õnnetud töölised, elunatuke kulub närusele
ja tervistkahjustavale tööle. Seal slummis elab ka salapärane
maag, kes tegutseb niisiis salapäraste asjadega. Ühel päeval on ta
ukse taga mehhaaniline kits, mis, nagu selgub, pärineb
konkureerivalt aurumaagilt, kes pakub kitse sõpruse märgina.
Slummimaag jääb mõtlema, et kas see kits on äkki hoopis nö
trooja hobune. Kits käib iga päev maagi ukse taga, aga see ei julge
sisse lasta. Muidugi äratavad sellised külaskäigud tööliste
tähelepanu... ja kui küsida, räägib kits neile aurumaagi tööde
saladusi – mille järel siis õpivad töölised aurukunsti nippe ja
võtavad need kasutusele, ja oh imet, ümbruskonda saabub
valgustatus. Ainult et ühel hetkel avastab ukse taha peitunud maag,
et progress on temast mööda kihutanud – mille peale kits teatab
elutargalt, et ta oligi “programmeeritud” küsimustele vastama,
enda viga, et mind kohe sisse ei lasknud. Kurb värk. Tegelikult see
slummimaag polnud just positiivne tegelinski ka, vahel tabavad
ebaõnnestumised selliseidki.
Selline progressimuinasjutt siis,
aurusotsrealism!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar